IMG-20210309-WA0011_edited.jpg

PSÜHHOTERAAPIA *
PSÜHHOANALÜÜS

Psühhoanalüüs ja psühhoanalüütiline psühhoteraapia on põhjendatud olukorras, kus täiskasvanud inimene tunneb end häirituna korduvatest psüühilistest probleemidest, mis takistavad tal kogeda edu ja õnne nii oma partnersuhetes, pere ja sõpradega kui ka edukust ja rahuldust oma töös ning igapäevaelu ülesandeid täites. Ärevused, inhibitsioon/takistused ja depressioon on sageli märgid sisemistest konfliktidest. Need põhjustavad raskusi suhetes ning kui neid ei ravita, võivad nad avaldada märkimisväärset mõju isiklikele ja ametialastele valikutele ning suhetele. Nende probleemide juured ulatuvad sageli sügavamale, kui tavaline teadlikkus võib ulatuda, mistõttu osutuvad nad psühhoteraapiata lahendamatuks.
Klient võib analüütiku/psühhoterapeudi abiga saada uue arusaama oma häirete teadvustamata osadest. Psühhoanalüütikuga vestlemine turvalises õhkkonnas võimaldab kliendi viia selleni, et ta üha enam teadvustab oma varem tundmatu sisemaailma osi (mõtted ja tunded, mälestused ja unenäod),  leevendades seeläbi psüühilist valu, edendades isiksuse arengut ning pakkudes eneseteadlikkust, mis tugevdab kliendi usaldust oma eesmärkide saavutamiseks elus. Need psühhoanalüüsi positiivsed mõjud kestavad ja viivad edasise kasvuni veel kaua pärast analüüsi lõpetamist.

Psühhoanalüüs täiskasvanutega

Psühhoanalüüs on ’’rääkiv ravi’’, mis põhineb vabade assotsiatsioonide meetodil.  Selle põhireegli kohaselt kutsutakse klienti rääkima, mis iganes tal meelde tuleb, ilma piiranguteta, hoolimata kontekstist, sündsusest, häbi- või süütundest ja muudest vastuväidetest. Sellest reeglist kinni pidades loovad kliendi mõtlemisprotsessid üllatavaid seoseid, paljastavad teadlikult kättesaamatud seosed soovide ja kaitsemehhanismidega ning viivad seni lahendamatute konfliktide teadvustamata juurteni, mis kujundavad ülekande-esinemisi. Kliendi assotsiatsioonide kuulamine viib analüütikud sarnasele vaimsele protsessile, mille abil nad jälgivad kliendi suhtlust kui ka märkavad samas oma enda assotsiatsioone, kui need vastuülekandes esile kerkivad. Seda tüüpi teabe integreerimine on analüütiku jaoks enamasti sisemine töö, kujundades arvamust ülekande - vastuülekande protsessidest. Analüütiku sekkumiste abiga – sageli ülekande-tõlgenduste abil sellest, mis tulevad ilmsiks siin ja praegu sessiooni käigus – tekib uus arusaam kliendi kannatustest ja mustritest. Nende uute teadmiste korduv rakendamine paljudes sarnastes olukordades, kus tekivad samasugused konfliktid, on läbitöötamise protsess, mis muudab patsiendi üha enam võimeliseks ära tundma nende konflikte segavad mõtteprotsessid. Nende konfliktide lahendamine ja nende eemalt vaatlemine või maha rahustamine vabastab kliendi sisemaailma vanadest takistustest ja teeb ruumi uutele valikutele.

Psühhoanalüüsi sätestamine

Eespool kirjeldatud meetod on kõige paremini rakendatav klassikalises sättes: klient lamab selili psühhoanlüütilisel kušetil, öeldes, mis pähe tuleb, ilma et teda häiriks analüütiku nägemine, kes tavaliselt diivani peatsi taga asuval tugitoolil istub. See võimaldab analüütilises püüdluses mõlemal partneril täielikult kuulata ja peegeldada seda, mis seansil toimub: patsient tunneb end sukeldatuna oma sisemaailma, ta elustab mälestusi, kogeb olulisi läbielamusi, räägib unistustest ja loob fantaasiaid, mis kõik on osa analüütilisest teekonnast, mis heidab patsiendi elule, ajaloole ja meele toimimisele uut valgust. Analüütiline seanss kestab 45 minutit. Selleks, et analüütilist protsessi pidevalt süvendada, toimuvad psühhoanalüütilised sessioonid soovitavalt kolmel, neljal või viiel päeval nädalas. Mõnikord on vajalik, et seansid toimuvad nädalas harvemini ja diivani asemel kasutatakse tooli. Kõik sätted (sh ajakava, tasu seansi kohta ja tühistamiskokkulepped) on siduvad nii patsiendi kui ka analüütiku jaoks ning nende üle tuleb vajaduse korral uuesti läbi rääkida. Analüüsi kestust ajaliselt on raske prognoosida; eeldada võib keskmiselt kolme kuni viie aasta pikkust ajavahemikku, kuigi iga üksikjuhtumi puhul võib kuluda lõpetamisele rohkem või vähem aega. Sellegipoolest on kliendil ja analüütikul igal ajal vabadus analüüs katkestada või lõpetada.

Psühhoanalüüs laste (alates imikueast) ja noorukitega.

IMG-20210408-WA0002%20edeted_edited.jpg

Lapsed ja noorukid võivad kogeda kestvaid probleeme (depressioon, ärevus, unisus, äärmuslik agressiivsus ja julmus, sundmõtlemine, kompulsiivne e. sundkäitumine, õpiraskused, söömishäired jne), mis võivad ohustada nende psüühilist arengut ning valmistada muret nende vanematele, õpetajatele ja sõpradele. Nende jaoks on lisaks rääkimisele välja töötatud modifitseeritud eakohased psühhoanalüütilised ravimeetodid (sh mängimine mänguasjadega ja erinevad loova kunsti vormid), mis võimaldavad lapsel või noorukil väljendada seda, mis teda vaevab. Laste psühho-analüütikud on kliinilised spetsialistid, kes märkavad oma kliendi kommunikatsiooni teadvustamata osi ja reageerivad neile asjakohaselt, aidates seega lapsel lahendada emotsionaalseid konflikte ja probleeme, mis peituvad nende ilmsete sümptomite all ja segavad edasist vaimset arengut.

IMG-20210408-WA0000.jpg

Psühhoanalüütiline psühhoteraapia

Psühhoanalüütilist psühhoteraapiat täiskasvanutega rakendatakse tavaliselt harvemini  (üks või kaks seanssi nädalas) ja näost näkku ning istuvas asendis. Sageli on selle eesmärgid suunatud pigem teatud tüüpi probleemi - nt raskused suhetes või tööl, depressiooni või ärevushäirete - lahendamisele. Isegi kui ülekanded ja vastuülekanded toimuvad, nagu psühhoanalüüsiski, jäävad need sageli tagaplaanile ja jäävad tõlgendamata, andes ruumi patsiendi elus olevate probleemide otsesemaks käsitlemiseks ja lahendamiseks. Mõnikord otsustavad mõlemad psühhoanalüütilises psühhoteraapias osalejad hilisemas ravietapis oma tööd süvendada ja võtavad ette sagedamini toimuva psühhoanalüüsi.

Psühhoanalüütiline psühhoteraapia laste ja noorukitega

Laste ja noorte psühhoteraapia aitab lastel ja noortel mõtestada kurbi, vihaseid, valusaid või segaseid häirivaid tundeid ja mõtteid.

Sellel on tavaliselt kasulik mõju suhetele kodus ja käitumisele, kuna lapsed on vähem oma mõtetesse vajunud või suudavad paremini keskenduda.

Laste psühhoterapeute koolitatakse selleks, et nad aitaks lastel mõista tundeid, mida ei ole võimalik valjusti välja öelda. Nad teevad seda mängu, joonistamise, meisterdamise ja sündmustest ning kogemustest rääkimise kaudu.

IMG-20210408-WA0003.jpg
Probleemid, mille puhul saab laste ja noorukite psühhoteraapia ja psühhoanalüüs aidata

Laste psühhoteraapiat pakutakse siis, kui psühholoogilised või emotsionaalsed raskused on kestnud juba mõnda aega või on üsna tõsised. See on võimaluseks ka siis, kui kõik on probleemi pärast segaduses ja keegi ei mõista lapse raskusi täielikult. Lapsed võivad reageerida elusündmustele, millest kõik teavad, või võib juhtuda, et raskused on alanud ilma ilmse põhjuseta.

IMG-20210408-WA0001.jpg
Psühhoteraapia/psühhoanalüüs võib aidata mitmesuguste probleemide korral, sealhulgas:
  • ärevus

  • depressioon

  • käitumisraskused

  • söömishäired

  • hüperaktiivsus

  • madal enesehinnang

  • enesevigastamine

  • traumajärgsed sümptomid (sh. lein ja erinevad väärkohtlemised)

  • autism

Ravi pikkus

Lapse psühhoteraapia võib kesta minimaalselt 10 seanssi kuni mitmeid aastaid.

Mõnel lapsel esineb raskusi, mida aitab intensiivsem ravi nagu psühhoanalüüs, mis kestab minimaalselt 2 aastat.

Teraapia seansid

Individuaalsed raviseansid lapsega kestavad 30- 45 minutit – kestuse määrajaks on lapse vanus. Tavaliselt eeldatakse lapsi näha seanssidel ilma saatjata.
 

Kui mõnikord on lastel raske sõnade kaudu suhelda või mängida, siis psühhoterapeudid jälgivad, kuidas nad sessioonile reageerivad ja kuidas laps nendega suhestub, et mõista, mida nende käitumine tähendab. Laste psühhoterapeudid kohtuvad lastega igal nädalal samal ajal ja samas ruumis. Prognoositav rutiin toetab psühhoteraapilist tööd lapsega. Lapse perekonna / hooldajaga koostööl ja vestlustel on laste ja noorukitega teraapiatöös oluline roll ning see toimub regulaarselt vastavalt kokkuleppele ja vajadusele.

Efektiivsus

Psühhoteraapia võib mõnikord väga kiiresti olukorda muuta, isegi kõige murettekitavamate sümptomite puhul. Ent ravi ei tähenda ainult soovimatutest sümptomitest vabanemist.
Teraapia eesmärk on aidata lapsi tervislikule arenguteele. On leitud, et pikaajalisema psühhoteraapia puhul on paranemine suurem ja/või püsivam.

Riskid ja kõrvaltoimed

Mistahes psühholoogilises ravis on oht, et enne end paremini tundmist võid tunda end halvemini. Käitumine võib lühiajaliselt muutuda halvemaks, enne kui see paraneb.
 

See võib juhtuda mitmel põhjusel. Lapsed leiavad vahel, et nende seansid kutsuvad esile ebasoovitavaid tundeid, mõtteid ja mälestusi. See võib muuta nad mingiks ajaperioodiks tõrjuvaks, kriitiliseks oma terapeudi suhtes või isegi panna neid mitte tahtma teraapia seanssidel osaleda.
 

Lapsed töötavad ravi ajal sageli intensiivselt ja see võib võtta palju emotsionaalset energiat. Enamik lapsi, ka need, kes on teraapia suhtes negatiivselt meelestatud, enamasti kiinduvad terapeuti, kellele nad on enda muresid jaganud ning neil on puhkepause või tühistatud seansse raske üle elada.